Eesti English Русский
Otsi

                    

160 aastat haridust Tudus

Tudusse saabub rändõpetaja Tomas Nortman ajal, mil kogu Eestimaal algab üldise koolikohustuse kehtestmine,1850.aastal. Alates sellest aastast saabki kõnelda järjepideva koolihariduse andmisest Tudus, ehkki koolimaja sel ajal veel puudub. Esimene koolimaja valmib 1863.aastal.Juba siis on päevakorral küsimus õpetaja palga suurusest. Ühe aasta seisab vastvalminud koolimaja tühjana, kuna pole koolmeistrit.Mõis ja vald määravad õpetaja palgale kopsaka lisa, olukord hakkab paranema, kuid koolmeistrid vahetuvad siiski tihti. Kui esimestel aastatel on õppurite arv koolis alla 30, siis 19.saj. lõpus on see juba 70. Kool kuulub Viru-Jaagupi kiriku valitsuse alla ning kasvatus koolis on küllaltki karm- karistusena esineb isegi lõunasöögist ilmajätmist, nurgas seismisest rääkimata. Tõenäoliselt on 19.sajandi lõpus üldine kirjaoskus külas siiski veel kesine, sest pole tellitud ühtegi ajalehte. Esimene kõrgharidusega koolmeister tuleb Tudusse 1904.aastal.Tema nimi on August Kont. Küla kultuuriloos erilist rolli mängib aga 1906. aastal tööle tulnud Aleksander Nurk, kes peale laste õpetamise ristib vastsündinuid, matab surnuid ning juhatab laulukoori. Esimene naisõpetaja on Salme Hunt, kes tuleb tööle 1915.aastal.1918.aastal saab kool lisaks ka teise õpetaja koha. Esimene Tudust pärit koolmeister on Jaan Leemets. Tema eestvedamisel lavastatakse aastate vältel mitu heatasemelist näidendit. J. Leemets lööb neis ka näitlejana kaasa. J. Leemets on a esimese vabaharidusliku organisatsiooni- ÜENÜ (Ülemaailmne Eesti Noorsooühendus) - eestvedaja.
 
Kuna kooliõpilaste arv pidevalt kasvab (1927/28 õ. a. on see 78) ning majas on ainult 1 klassiruum, tekib vajadus suurema maja järele. 1927.a. võetakse Viru Maavalitsuse kaasvastutusel Roela vallale laenu ning algab uue koolimaja ehitamine.
Uus kahekordne puust koolihoone õnnistatakse sisse 2.dets. 1928.a. Hoones on ahjuküte, petrooleumlambivalgustus, 3 klassiruumi, saal, riietusruum, internaadiruumid, õpetajate korterid ( 2 ). Koolimaja ees on õuna- ja marjaaed ning staadion. 1929.a. kevadel istutatakse hõbepappel, tänaseks on sellest saanud ligikaudu 30 m kõrgune "pilvepuu". Istiku toob koolijuhataja Minna Vaatsepp oma kodukohast ja selle istutavad Jüri Lohu ja Enn Muldma.
Uues majas avatakse ka 5.klass, järgmisel õppeaastal 6.klass. Juurde tuleb veel üks õpetaja koht. 1930/31 õ. a. asub kooli juhtima Aleksander Nurk, teeb seda nõukogude korra saabumiseni.
 
1928-1941 aastani lõpetab Tudu 6-klassilise algkooli 103 õpilast. Õppetöö on toimunud heal tasemel ning ühistegevus on olnud aktiivne. Tegutsevad noorkotkaste rühm, skaudid ja kodutütred. Sõja-aastad löövad kenastikulgenud koolielu segi. Koolis töötab ka saksa sõjaväe staap. Õppetöö on lünklik ning 1944.a sügisel koolitööd ei alustatagi, sest sõjategevus on jõudnud ka Tudusse. 20.septembri pommitamise ajal koolimaja hävib, koos majaga hävib ka kooli arhiiv ja igasugune dokumentatsioon.
 
Pärast koolimaja hävimist saab õppetöö alata alles 1. novembril. Ajutised kooliruumid Sõbra, Kelgu ja Kissi majades. Kool nimetatakse Tudu Mittetäielikuks Keskkooliks. 1944/45.õ.a. on koolis õpilasi 127. Kool töötab 4 klassi komplektiga ja viie õpetajaga. Õppetöö toimub kahes vahetuses. Teravalt annab tunda ruumipuudus. Puuduvad ka koolimööbel ja õppe- vahendid. Kooli juhib Jaan Merendi. 1948.a. saab direktoriks Kaljo Täht. Tööle hakkab ka Tudust pärit noor õpetaja Helgi Aunap, kellest aastate pärast saab kauaaegne direktor. Koolis on heal järjel kehakultuurorganisatsiooni tegevus, tööavad noorte naturalistide ring, kirjandus- ja näitering, Punase Risti organisatsioon. 1955.a. Jakob Kiik. 1953.a. sügisest hakkab koolis õpetajana tööle Tudu neiu Milvi Hiiesalu (Lahesoo), kes töötab siin ka praegu, aastal 2002. Ta on tegelnud ka rahvatantsu õpetamisega nii lastele, kui täiskasvanuile. Tudu Mittetäieliku Keskkooli lõpetab aastatel 1944-1951 99 õpilast, Tudu 7-klassislise Kooli aastatel 1951-1959 aga 104 õpilast. Õppijate arv aastatel 1944-1959 on 100 ringis. 1958/59. õppeaasta on viimane Kelgu ja Sõbra majades, sest käimas on uue koolimaja ehitamine. Kooli valmimise on südameasjaks võtnud direktor Jakob Kiik. Alates 1955.a. mil temast sai Tudu kooli direktor.
 
70-ndate algusaastail on Tudu 8-kl.Kooli õpilasperes üle 100 lapse.1975/76.õppeaasta on selles osas murranguline- õpilaste arv kahaneb 93-le, sealt edasi aga väheneb igal järgneval õppeaastal 80-ndate lõpul on see ainult vaid 53.
15 aasta jooksul lahkub külast palju elujõulisi perekondi, sealhulgas ka rida staažikaid õpetajaid. Esineb aastaid, mil osa aineid jääb õpetaja puudumise tõttu andmata.
 
1988/89.õ.a.muudetakse kool 9-klassiliseks.On ümberkorralduste aeg, ning see annab end tunda ka koolielus.
1989.a.tähistatakse viimase koolimaja 40.juubelit,1990.a. aga Tudu hariduselu 140.aastapäeva.Esimese koolimaja asupaigas avatakse mälestuskivi.
 
1990.a.saab direktoriks äsja Tallina Pedagoogilise Instituudi lõpetanud Riho Mäe. Teda ei hirmuta asjaolu, et enamus noori inimesi Tudust lahkunud on. Ta toob enesega kaasa uusi mõtteid ja toredaid plaane, mida hoolega ka täide viima hakkab. R. Mäe eestvedamisel hakkavad toimuma igaaastased triatlonid, rammumehe jõukatsumised, kunstilaagrid ja enesekaitsetreeningud. Esimesed tööaastad mööduvad kaadriprobleemiga rinda pistes. Õpilaste arv hakkab taas suurenema 1993.aastast.Tänaseks on koolis 92 õpilast. Koolil on tekkinud rida uusi traditsioone. Oodatumad neist on päkapikkude kontori tööd-tegemised jõulude eel (Tüdrukute klubi "Loviise"), sõbrapost veebruaris, matkad, ekskursioonid, laagrid, osalemised spordivõistlustel (judo, kergejõustik, korvpall, jalgpall, krossijooks).Auhinnalisi kohti on võidetud enamikel aladel, väga hästi on läinud judos ja kergejõustikus. Viimastel aastatel on osaletud ainealastel olümpiaadidel valla piirides ja maakonnas ning tulemuste pärast ei pea häbenema. Koolis tegutseb ka noorkotkaste organisatsioon. Muusikaringid, sealhulgas ka klaveriõpe on töötanud Maret Kips juhendamisel, judo- ja kunstiringi juhendab R. Mäe, pallimänge ja kergejõustikualasid treenib U. Muruvee, näiteringi, tüdrukute klubi ja akrobaatikat juhendab H. Arro. On õpitud peotantsu ja matkatarkusi, käidud Vinni ja Spordikompleksis ujumas (alates 1987.a.), peetud kevad- ja sügisballe, diskosid ja mudilasklubi õhtuid, külastatud teatrietendusi jne. Koolis on olnud tublisi lauljaid ja pillimängijaid, osaletud Virumaa Poistekooris(5 poissi) ja Rakvere Lastemuusikakoolis(5 tüdrukut), ETV Laulukarusselli konkurssidel jm. Mitu õpilast on jätkanud õpinguid Eesti Spordigümnaasiumis, et teostada end tippspordis. Oma esimesed kogemused ja tarkused on nad kõik saanud Tudus tänu entusiastlikele juhendajatele.
Uus maja avab uksed 1.sept. 1959.a.
 
Hoones on elektrivalgustus, veevärk ja keskküte. On 8 klassiruumi, võimla, söökla ja hulgaliselt kõrvalruume. Valmib ka uus internaadihoone 5 magamistoa, mänguruumi ja õpetaja korteriga. Kool saab ka täiesti uue sisustuse ja õppevahendid. Kooli ümber rajatakse ilus haljasala ning staadion õpetajate eestvedamisel, õpilaste agaral kaasalöömisel.1960.a. sügisel tuleb direktoriks noor ja väga energiline Kalli Oja, kes teeb ära suure töö kaadri kujundamisel. Paljud õpetajad jäävad kooli pikaks ajaks, aidates kaasa koolis uute traditsioonide kujundamisele. Kool on 8-klassiline ning töötab heal tasemel. Tudu Kooli hea maine on tuntud ka väljaspool koduküla. Alates 1963.a. töötab direktorina Õie Mihhailova, 1955.a. taas J. Kiik. 1973.a. -1983.a. peab direktori ametit Helgi Aunap, kes võitleb edasi kooli hea nime eest. Ta peab oluliseks korralikku taset õppetöös, ent samavõrra ka osalemist mistahes ülerajoonilisel või vabariiklikul võistlusel. Auhinnalisi kohti saavutatakse küll isetegevuses, spordis, liiklusalasel väljaõppes, peotantsus jm. Pärast H. Aunapit töötavad direktorina Maire Dvornikova (1983-1985), Liivi Maine(kt.1985/86.õ.a.) ning Asta Tomberg (1986-1990).
(1990-2006) Riho Mäe, aastast 2006 juhib kooli Helge Arro.

Kooli on nimetatud 150 aasta jooksul:
1850-Tudu 3-kl.Algkool
1918-Tudu 4-kl.Algkool
1930-Tudu 6-kl.Algkool
1944-Tudu Mittetäielik Keskkool
1951-Tudu 7-kl. Kool
1959-Tudu 8-kl. Kool
1989-Tudu 9-kl. Kool
1992-Tudu Põhikool


Koduleht Elitec'st